Sõda aga kestis. TaIlinnat baasina kasutavad rootslased tõid kohale palgasõdurid Saksamaalt, Soti- ja Inglismaalt. 1574. aastal ründasid Rootsi väed Põltsamaad. Linnust ei suudetud vaIlutada, küIl aga põletati maha alev. Kriitilises olukorras sai Magnus jäIlegi abi Venemaalt. Vene ja tatari vägedega vaIlu- tas ta aastail1575-1576 peaaegu kogu Eesti ala, sealhulgasPärnu ja Saaremaa. Poolakad tõIjuti maalt välja, Rootsi kätte olid jäänud vaid TaIlinn ja Hiiumaa. T alurahvas võitluste keerises. Olukord oli maarahva jaoks ahastamapanev; Lisaks vägede Iiikumisele ja kolmele eri isandale alluvate mõisameeste retkedele pidid kõige kiuste põldu harivad talupojad kannatama ka tööst Ioobunud ja samuti Iaastamisega te- gelevate talumeeste jõukude terrorit. Veel oli 1570- ndatel aastatel mitu korda möllanud katk. SeIlele vaatamata suutis maa enamvähem varustada nii linnu, rüüstavaid sõja- vägesid, röövleid kui mõnel määral ka talu- rahvast ennast
lunastamise etapp". Talurahvas pidi kogukondlikult ostma välja oma maa. Tp polnud isiklikku kohta kõik oli kogukonna maa. Kogukond pidi lunastama mõisnikult välja maa, ükski tp iseseisvalt maad osta ei saa st veel tugevam kogukondlik kord. Positiivne siiski see et 1881 a oli juba ette nähtud maa lunastamise regulatsioon ( suur erinevus Eesti- ja Liivimaaga, seal ei nähtud ette , et alurahvas hakkab maad välja ostma). Venemaale kohe kirj seadusesse sisse ( ilmselt balti mõju, kus olid rahutused), 6 % jäi talurahva kätte, mis nad välja kogukondlikult lunastasid. Külakogukond võis seda maad käsutada aga ei võinud seda müüa. 1906 Stolõpini reform alles lammutas ülakogukondliku korra. Lääne autorid pidasid 1861 a seadust äärmiselt tagurlikuks, tp
annaabi.ee 
