vga vhesel mral Sr(OH)2 mnikord suhkrutstuses Be(OH)2 amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 tekib Be(NO3)2 + 2H2O. Be(OH)2 + 2NaOH tekib Na2[Be(OH)4] 5. Al LEIDUMINE LOODUSES, TOOTMISE LDPHIMTE. Al on elementide levimuselt 3. ja metallilistest elementidest 1.kohal. Keemilise aktiivsuse tttu leidub ainult henditena.Al-mineraaldised on thtsamad alumiiniumoksiid ja selle hdraatunud vormid. Peamine Al-kogus leidub maakoores polrnihapete sooladena-alumosilikaatidena (pevakivid, savid). Alumotermiat rakendatakse rasksulavate metallide tootmisel. Al-pulbrit raudoksiidi (termiid) kasut.termiitkevitusel.Al-fooliumist valmistatakse elektrikondensaatoreid.et muuta terasesemed korrosioonikindlamaks, kastetakse neid sulatatud alumiiniumisse.
Sainte-Claire Deville 1855 kallis meetod (AlCl3 saam. ja redutseerim. metallil. Na-ga) nii saadi siiski 1855-1890 esimesed 200 t Al - kasutati esialgu peam. “väärisesemete” valmistamiseks Odavam meetod (kasutatakse siiamaani): sulatatud Al-oksiidi ja krüoliidi segu elektrolüüs võeti kasutusele alles 30 a. peale Al avastamist - avastasid sõltumatult am. Hall, pr. Heroult Looduses (8,8 massi-%, 5,5 aatom-%) leidub alumiiniumi põhihulk polüränihapete sooladena (ALUMOSILIKAATIDENA): savid, vilgud, päevakivid jt. (ei ole Al tootmiseks kasutatavad) Tähtsamad Al-mineraalid: boksiit (erin. hüdroksiidvormide segud) aluniit (liitvormide K, Al-kaksiksulfaat + Al(OH)3 segu) nefeliin (K, Na)2O . Al2O3 · 2SiO2 Vääriskivid: koosnevad Al2O3-st (korund) – PÕHIMASSILT (üle 99%) värvuse määravad lisandid: Fe + Ti (safiir) Cr (rubiin) Tööstuslik saamine
annaabi.ee 
