Geoloogia eksam 2018
paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jook-
seb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas
vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks.
9) Devoni-Narva lade- savid ja dolomiidid, max paksus 90 meetrit, veepide, eraldab
devoni põhjaveekihid sügavamatest põhjaveekihtidest.
10) Siluri põhjaveekompleks- haarab ka devoni kõige alumisema osa, mis on Pärnu
lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks. See on surveline,
rauavaene, levib kogu lõuna-Eestis, joogiveeks Tartus, Pärnus, Võrus, Valgas. Sellega
soovitatakse asendada kesk-devoni põhjaveekiht,s est selles pole rauda.
11) Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks- karbonaatsetel kivimitel, karstunud, lõhe-
lised, ülemises osas väga hea veeandlusega (esimesed 70 meetrit väga lõhelised). Vesi
annaabi.ee 
