nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat: Al2(So4)3*18H2O-veepuhastusjaamades,paberitööstuses; alumiiniumkalliummaarjas: AlK(So4)2*12H2O-tekstiilitööst. nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al
meetodiga Valatakse kangideks → profileeritud metall, traat, plekk, “paber” (фольга) pulber, tolm (“puuder”), “pasta” - hästi sepistatav, valtsitav, pressitav Al-pulber (ja -tolm) saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas (mis sisaldab 2-8% O2). Väga peenike pulber on isesüttiv. - Mõnede metallhüdriidide lisamisel sulasse Al-sse saadakse mikropoorne vahtalumiinium - Tänapäeval alumineeritakse plastmass-esemeid väga laialdaselt, sageli kasutatakse selleks vaakum-aurustust - Alumineeritud kile soojuskiirguse tagasipeegeldamiseks (kasutatakse ka inimese allajahtumise takistamiseks) - Al-värv (“hõbevärv”): Al-tolmu suspensioon lakis, kasutatakse metallesemete kaitseks - Al “anodeerimine”: elektrolüütiline oksüdeerimine, millega paksendatakse oksiidikihti (see absorbeerib dekoratiivseid värvaineid) Kasutam. ulatuse poolest on Al tähtsuselt 2