juures ja kuumast õlist õhu läbipuhumisel, mille tulemusel õli oksüdeerub. Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). 6. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta. Pigmendi värvimisvõime on pigmendi omadus anda värvitooni valgele värvisegule. 8. Õlilakid saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga veeldamisel. Sõltuvalt vaigu liigist jagunevad õlilakid mitmesse alaliiki (pentafaal-, glüftaal-, alküüd-, perkloorvinüül- jne lakk)
mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne. Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe. Tähtsamad orgaanilised pigmendid on: tahmapigmendid, 220 aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Orgaanilised pigmendid on tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid. Neid saamiseks jahvatatakse mingi metall pulbriks. Kõige rohkem kasutatakse: alumiiniumpigmenti, pronkspigmenti. Metallpigmente kasutatakse korrosioonikaitseks. Pigmentide omadused: Omadus Omaduse kirjeldus valguspüsivus pigmendid ei muuda valguse toimel värvust, st nad ei pleegi ära ega muutu kollaseks keemiline püsivus pigmendid ei muuda oma värvust hapete, õlide, leeliste jne toimel
annaabi.ee 
