Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, ·...
mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum? Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu kaitsekihti ei moodustu. 7. Mis põhjustab betooni sisemise lagunemise? – betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, – alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; 8. Mis on elektronegatiivsus? on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. 9. Milline metall kontaktis on anoodiks? – aktiivsem metal 10. Milline keskkond peab ümbritsema metalle, et tekiks elektrokeemiline korrosioon. . Mida rohkem on elektrolüüdis mineraalhappeid või nende soolasid, seda intensiivsem on korrosioon
- õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi tekkimine, ning mitmesugused muud väliskeskkonnast põhjustatud muud soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised,
- õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi tekkimine,ning mitmesugused muud väliskeskkonnast põhjustatud muud soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised,
annaabi.ee 
