Induktsioonmõõteriistad. Sellistes mõõteriistades toimub liikuva osa pöördumine mitme vahelduvmagnetvoo vastastikuse tulemusena vooludega, mis indutseeritakse nende magnetvoolude poolt süsteemi liikuvas osas. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vaid vahelduvvooluahelates ampermeetritena, voltmeetritena, vattmeetritena, faasimeetritena, enimalt elektrienergia mõõtjatena (arvestitena). Mõõtemehhanism koosneb kahest liikumatust mähisega magnetjuhist, teljele kinnitatud alumiiniumkettast ja pidurdusmagnetist. Induktsioonmõõteriistade põhieelised on: • suur pöördemoment, • suur koormatavus, • välismagnetväljade väike mõju. Induktsioonmõõteriistade põhipuudused on: • kasutatavus vaid vahelduvvooluahelates, • väike täpsus, • suur omatarve, • näitude sõltuvus voolu sagedusest ja temperatuurist. Digitaalmõõteriistad Analoogmõõteriistad on lihtsa konstruktsiooniga ja nende näidikud võimaldavad jälgida
· Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Elektrivagustuse installatsioon Elektrivalgustuse installatsiooni skeem koosneb kaitselülitist F1, induktsioontüüpi elektrienergia arvestist P, sulavkaitsmetest F2, harukarpidest X1 ja X2, hõõglampidest E1-4, kahepooluselisest lülitist S1 ning veksellülititest S2 ja S3. Skeemi toiteks on faasipinge 230 V. Induktsioontüübi elektrienergia arvesti P koosneb alumiiniumkettast, pinge- (ühendatakse rööbiti toitevõrguga) ja voolumähisest (ühendatakse jadamisi toitevõrguga). Elektrienergia arvesti abil mõõdetakse tarbitud elektrienergiat kilovatt-tundides (kWh). Ühefaasilisel elektrienergia arvestil on 4 klemmi, mida loetakse ja nummerdatakse vasakult paremale. Arvesti sisendklemmid on 1 ja 3, väljundklemmid on 2 ja 4. Klemmide vale ühendus võib põhjustada ketta pöörlemist vastassuunas või lühise tekkimist