alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid [ Al - 3e = Al3+ ja P +3e = P3- ] 6Na + N2 = 2Na3N naatriumnitriid [ Na - 1e = Na+ ja N +3e = N3- ] 4Al + 3C = Al4C3 alumiiniumkarbiid [ Al - 3e = Al3+ ja C +4e = C4- ] ja nii edasi Vesilahustes kulgevate asendusreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse pingerida. Metall + Hape Hapetega reageerimisel tõrjub metall happest vesiniku välja. oksüdeerijaks on tegelikult vesinikioon
(segus oksüdeerijatega); Al + NH4ClO4 – raketikütus Reageerib energiliselt (süttides) kõigi halogeenidega, isegi I2-ga (ka Br2-ga) toatemperatuuril. Reaktsiooni joodiga katalüüsib vesi. F2-ga reageerib alles 600ºC juures. 2Al + 3Hal2 → 2AlHal3 Kõrgemal tº-l reageerib Al väävliga → Al2S3 alumiiniumsulfiid lämmastikuga → AlN alumiiniumnitriid süsinikuga → Al4C3 alumiiniumkarbiid fosforiga → AlP alumiiniumfosfiid mitmete metallide ja mittemetallidega → sulamid (intermetallil. ühendid, aluminiidid) * elavhõbedaga → Al-amalgaam, kuid lahustuvus Hg-s üsna väike (2,3 · 10-3%, võrreldav Pt-ga); siiski lõhub amalgaamimoodustamine Al kaitsva oksiidikihi → korrosioon, metalli “hävimine” Reageerimine liitainetega a) lahjendatud hapetega (üldiselt ( Al-sool + vesinik)