Ka toitainetes on neid ülivähe. Ent toitu ja jookidesse võivad alumiiniumiühendid sattuda , siis kui alumiiniumnõudes valmistatakse ja hoitakse happelisi toite ja jooke. Seetõttu ei tohigi alumiiniumnõudes keeta suppe, kisselle, hapendada piima ega kurke, aurutada mahlu, kuna nendes sisalduvate hapete mõjul pääseb alumiinium lahusesse ja viimasega omakorda organismi. Alumiiniumpotis võib aga keeta putru ja alumiiniumfooliumis võib küpsetada kala või liha, sest nendega kokku puutumisel alumiinium ei reageeri. Alumiiniumi suure sisalduse korral organismis koguneb ta luudesse ning hakkab seal asendama kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ning muutes need hapramaks. Samuti võivad organismi sattunud alumiiniumiühendid põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsiooni häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide ( kaltsium, fosfor, raud, fluor, magneesium) omastamist. 7
Need on suhteliselt suure massiga osakesed, mis liiguvad võrreldes valguse kiirusega aeglaselt umbes 30000 km/s. Osake neeldum kegesti juba paberilehes, riides või nahas. 2. 2. -kiirgus kujutab endast negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voogu, mis liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi
annaabi.ee 
