Alumiiniumdetaile on märksa lihtsam töödelda. Näiteks Al–Mg–Si sulamit on väga lihtne pressida soovitud kuju saavutamiseks. Foto 2 Alumiiniumkerega lennuk Alumiiniumi üheks suurimaks miinuseks on tema väsimustugevus terase suhtes. Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d. Üldine kasutus on lennundus ja autotööstus 7075 Suure tsingisisaldusega sulam. Hea väsimustugevus aga väiksem korrosioonikindlus.
Vase korrosioon on kõige aeglasem maa atmosfääris ning kiirem merevees ja pinnases. b. Lähtudes vase elektrokeemilistest omadustest tuleb arvestada, et vask käitub elektrolüüdilahuses teiste metallide suhtes katoodina. Seega ei tohi ained nagu vihmavesi kanduda vaselt rauale, alumiiniumile ja teistele metallidele. Seetõttu tuleb ka vask ja teras või alumiiniumdetailid teineteisest isoleerida plastikute või muude selliste materjalidega. Seda tuleb silmas pidada näiteks elektrisüsteemide koostamisel või veetorustiku paigutamisel. Vasktorudele on iseloomulik auguline korrosioon. c. Anoodipiirkonnaks nim. metallide korrosioonis piirkonda, millel on positiivseid laenguid ning, kus toimub oksüdeerimine. Katoodipiirkonnaks nim
või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva määrde kiht püsiks hästi detaili pinnal, peab see olema eelnevalt ette valmistatud, puhastatud õlist ja rasvast. Terasdetailide pind peab olema eelnevalt fosfaaditud, alumiiniumdetailid pind anodeeritud. Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda
või määrde pihustamisega hõõrdepindadele. Lahusti aurub ning hõõrdepind kattub kõva määrdekilega, mille paksus on ligikaudu 20m. Määrdekihi vastupidavus sõltub temperatuurist. Selle tõustes vastupidavus väheneb. Samuti vähendab määrdekihi vastupidavust vesi. Et kõva määrde kiht püsiks hästi detaili pinnal, peab see olema eelnevalt ette valmistatud, puhastatud õlist ja rasvast. Terasdetailide pind peab olema eelnevalt fosfaaditud, alumiiniumdetailid pind anodeeritud. Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda
annaabi.ee 
