Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27
Ajalugu Taani keemik ja füüsik Hans Christian Ørsted tootis 1825. aastal esimest korda puhastamata alumiiniumi, pannes reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami, selle tulemusena sai ta tina meenutava metallitüki. Hiljem viis Friedrich Wöhler läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. Wöhler viis 1827. aastal läbi sarnase katse, segades veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning selle tulemusena sai ta alumiiniumi. Pierre Berthier avastas hiljem ka alumiiniumboksiidi, mida kasutatakse tänapäeval alumiiniumi tootmiseks. 1890. aastaks oli alumiiniumi hind juba langenud, ning see võimaldas alumiiniumi kasutada igapäeva tarvete tootmiseks. Juba varsti avastati, ka alumiiniumi sulamid, mis võimaldasid muuta alumiiniumi rohkem vastupidavaks. Esimeses maailmasõjas oli alumiiniumi järgi suur nõudlus, sest seda kasutati sõjatehnika valmistamiseks. 20. Sajandi alguseks oli alumiiniumist saanud igapäeva elu osa, millel oli suur roll ka kodumasinate tootmises
annaabi.ee 
