Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind &
Harro, 2002, lk 66)
Kuigi frenoloogia teooria tunnistati hiljem valeks, on Galli oletus, et isiksus, mõtted ja
emotsioonid asuvad ajus, olnud psühholoogia ajaloos oluline samm neuropsühholoogia
suunas. (Wikipedia, 2013)
1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia
Filosoofiliste kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni XX sajandi alugseni järgmise
momendid:
1. kriminaalpsühholoogia oli liigalt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises
nähti eelkõige haiguslikke ilminguid. Tulemuseks oli, et normaalne, vaimselt terve
kurjategija isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile;
12
2. loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises
väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega