Eesti traditsiooniline rahvakultuur
pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral
ehitati erinevaid palvemaju.
Veskid
Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse
mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid
metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht. Meie maastiku juures olid need enamjaolt
altvooluveskid, mille vesiratas asus algselt veski seina välisküljel, 19.sajandil üldiselt juba kinnises vesikambris.
Ühest kivipaarist piisas mõisa ja ümbruskonna talupoegade jahvatamisvajaduse rahuldamiseks.
Tuulikuid (väikesed pukktuulikuid) oli 16.sajandil arvukamalt üksnes Lääne-Eestis ja eriti saartel, kus
vesiveskit ehitada üldiselt ei saanud. Saaremaal oli 19.sajandil peaaegu igal suuremal talul oma tuulik, väiksematel
5-6 pere peale üks ühine tuulik
annaabi.ee 
