Mullateadus
näiteks allikalin etoitumine (surveline toitumine), lammialadel on aga üleujutumistoitumine. Võib
oll aka puhtalt atmosfäärse toitumisega (kõrge raba, mineraalmuld on madalal, turba lasund on tüse,
see raba on käsn, mis hoiab vett kinni, põhjaveest ei tõuse turbasse midagi, vesi tuleb kõik
atmosfäärist), madalsoos on põhjaveetoitumine. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes.
Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett
pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas
maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles
piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees
lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid
ja solonetsid
annaabi.ee 
