Kirjandus Haapsalus
iseloomulik, nn. Õnnelikkude ehk niisuguste liik, kel harrastus ja töö kokku
langevad. Nagu Villem Grünthal-Ridala. Kuid kõiki selliseid me ei tea: mõni
ülitagasihoidlik tegi näo nagu puhkaks, aga ise kirjutas, sest leivaraha oli tarvis.
Kirjanduslukku jäid tühjad kohad. See teeb uurijate töö raskeks.
Neid, kes nimekamalt kirjanikehuvisi uurijaina rahuldanud, võib Haapsalust ühe
käe sõrmedel lugeda: esmest 'Kalevala' tõlkijast J. M. Eisenist, H. Tobiasest ja
V. Alttoast. Jääb veel vist ainult kirjandusteadlane Liisi Raud, kes käis
Läänemaa Ühisgümnaasiumis 1920.-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi
ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on
kirjutanud ka lastejutte ning palju teadusarikleid. Aga ilmselt mitte Haapsalus
ega Haapsalust.
Villem Alttoa on küll oma kolleegi, läänemaa koolinõuniku Ernst Enno
ettevõtmisi kohapeal uurinud, aga kas ka kohapeal nendest kirjutanud, seda ei
tea
annaabi.ee 
