"altsaksofonistid" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

Kohati karedakoelise traditsionaalse džässi 45 asemele asusid suurte svingorkestrite elegantsed harmooniad, virtuoossed soolod ja lihvitud koosmäng koos uudse rütmika – svingiga. Sellega on seotud ka esmapilgul vastuoluline nähtus – koos bigbändide tähtsuse kasvuga muutusid tähtsamaks ka üksiksolistid. Nii olid 1930. aastad ka suurte solistide ajajärk: tenorsaksofonistid Coleman Hawkins ja Leon Chu Berry, altsaksofonistid Benny Carter ja Johnny Hodges, pianist Teddy Wilson ja tõenäoliselt kuulsaim svingmuusik, “svingi kunin- gas” klarnetist Benny Goodman. Nagu eespool öeldud, on sving see vahend, mille abil saavutab džäss kõik selle, mis süva- muusikas on saavutatud vormiarenduse tulemusena. Siit tuleneb ka üks põhjusi, miks džäss- muusikud on vormi arendamise tagaplaanile jätnud. Teine oluline põhjus on aga selles, et