impulsi lõppemisest kuni järgmise impulsi alguseni. Väga sageli on impulsside kuju moonutunud ja sisend pingest mis on ülalpool piiramis nivood siis on tegemist ülalt piirikuga. Kui see osa mis on alt seljuhul võib tekkida probleeme impulsi kestvuse määramisel. Kokkuleppeliselt kui on tegemist pool piiramisnivood siis on tegemist altpiirikuga ja rakendades üheaegselt nii ülalt kui alt piiramist moonutatud impulsidega, siis määratakse impulsi kestvus tasemel 0,1. Ja juhul kui on tegemiste saame kahepoolse piiramise.Piirikuid kasutatakse:Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali ebamäärase kujuga impulssidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil Ühepolaarsete impulside eraldamiseks
läbi. 4.3 Piirikud piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka piirikuid lülitustena mille abil mingi osa signaalist lõigatakse ära kui väljund signaalis puudub see osa sisend pingest mis on ülalpool piiramis nivood siis on tegemist ülalt piirikuga. Kui see osa mis on alt pool piiramisnivood siis on tegemist altpiirikuga ja rakendades üheaegselt nii ülalt kui alt piiramist saame kahepoolse piiramise. Piirikuid kasutatakse: Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil joonis 4.3.1 Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Joonis 4.3.2 Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega
annaabi.ee 
