Eesti keskaeg
Faktoloogiliselt ja
kronoloogiliselt täpne.
Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus
Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja
Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust.
Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad.
Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von
Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu.
Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika).
Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu
tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate
vastu võitlema – värbamise aspekt.
1876 tegi L. Meyer publikatsiooni.
14. saj kronistika
B. Hoeneke – alam-saksa keeles
annaabi.ee 
