Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
Eesti keeles on senini hiina kirjas¨usteemi k¨asitlenud k~oige p~ohjalikumalt
M. L¨a¨anemets [LM 89], viidata v~oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur-
mekunna kirjutistele [NK 57, lk.4450] ning ents¨ uklopeedilistele u¨ldartik-
litele [ENE 88, lk.4034], [EE 34, lk.8845]. Enamasti
on kasutatud hiina
kirjam¨arkide kanji suhtes m~oistet hierogl¨ uu¨f , mida k¨aesolevas
t¨o¨os olen v¨altinud, pakkudes asemele hiina (kirja)m¨arki v~oi jaapani keelse
laenuna kanji (kandzi).
T¨o¨o koosneb kolmest osast. Esimeses osas vaatan kanji m¨arkide oma-
dusi, nii terviktasandil kui ka morfoloogiliselt. Teises osas toon sisse Peirce
kolmeastmelise m¨argiteooria ning rakendan seda kanji morfoloogiliste
m¨argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v~ordlen eri allikate m¨argi-
morfoloogiaid ning esitan omapoolse struktuuri m¨argis~onastiku kande
kirjeldamiseks