Globaalne kliima soojenemine
Millised on Eesti võimalused
kasvuhoonegaaside emissioonide oluliseks vähendamiseks praegu ja poole sajandi
pärast.
Paljusid neid aspekte käsitleti esmalt USA Energeetikaministeeriumi tellitud
kliimamuutuste uurimise programmis (1994–1996, juhtis professor J.-M. Punning
Ökoloogiainstituudist). ÜRO ja Maailma Keskkonnafondi kliimaprogrammides
analüüsiti neid probleeme edasi Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse
juhtimisel.
Alternatiivstsenaariume ja programmi raames rahvusvaheliste kliimauurimiskeskuste
väljatöötatud mudeleid kasutades saadi konkreetseid arvväärtusi mitmete kliimat
iseloomustavate parameetrite kohta kuni järgmise sajandi lõpuni.
Kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemine maalähedases õhukihis ja sellega
kaasnev temperatuuri tõus on globaalne probleem. Seda nähtust tajuvad ja selle mõju all
on kõik maailma riigid, sõltumata nende poliitilisest korrast või majandusliku arengu