Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini
Nii õigusloomes kui ka õiguskaitseasutuste töös
tuleb lähtuda arusaamast, et ühiskonna kui terviku ja iga inimese turvalisust ei looda mitte
karmide karistuste, vaid õigusrikkumiste ärahoidmisele suunatud meetmete abil.
On tõsiasi, et suur vangide arv ja pikad karistused ei too kaasa suuremat turvatunnet, vaid
vastupidi: praegustes vanglatingimustes hoolitsevad kurjategijad tõhusalt oma järelkasvu eest.
Olukorda leevendaksid senisest efektiivsem kriminaalhooldus ja alternatiivkaristused, mille
rakendamiseks on loodud kõik eeldused, ning ka karistuste ülevaatamine mõne karistuse
lühendamine ja mõne kuriteo (näiteks pisivarguste) dekriminaliseerimine.
Eesti õiguskorra arengut ja olukorda jälgides tekib tahes-tahtmata elementaarne paralleel
riigihaldusega. Nii nagu riik on jõudnud arengujärku, kus uute asutuste loomise asemel tuleb
asetada rõhk nende töö sisule, nii tuleb ka õigusloomes keskenduda kvaliteedile. Viimane ei ole