· Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA- nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine). · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivis võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme (pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirakud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid (4). 4 1.3
Isiku sellisele õigusele vastab ringkonnakohtu kohustus apellatsioon osutatud küsimuses sisuliselt läbi vaadata. Erandi sellest reeglist sätestab vaid juba nimetatud KrMS § 326 lg 2 teine lause, mille kohaldamisel on aga kohtupraktika kohaselt kindlad raamid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8 koos seal toodud viidetega). 10. KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmandas alternatiivis ("kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe") peetakse eeskätt silmas olukorda, kus kohus on kokkuleppemenetluses karistust mõistes väljunud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiridest. Sellise juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on
annaabi.ee 
