Romantism
II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn.
Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad.
sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad
muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid)
Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf")
Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem.
Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon.
4
III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss
varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud)
muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis,
esituskooseisus.
annaabi.ee 
