Keskaja muusika
mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).
Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes
sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike
lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia
keskmes on üks tähtsam kiriklik sacrament (jumalikku armu vahendav püha talitus)- Kristuse
ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab vaimulik ette altarituaali käigus ning
sakrament, s.o leib ja vein, jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel.
Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt
kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa proprium), ning laulud, mis kõlavad kõikidel
teenistustel (nn missa ordinarium).
Alates 14. sajandist on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis
kannab nimetust "missa" ning on üks lane kirikumuusika põhivorme.
Ordinarium
annaabi.ee 
