Vigala Maarja kirik
aastateni.
1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete
pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798.
aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette.
1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha
õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on
pärit 19. sajandist. 1680. aastal lisati altariseinale Acermani poolt puidust skulptuurid.
1938 - 1939 teostati kiriku, altari ja kantsli põhjalik remont ja värviti need väljastpoolt.
1975. aastal värviti ära ka sisemine pool.
1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles
praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn
Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust
kirikukoor.
1939. aastal 20
annaabi.ee 
