Varakristlikud mõisted
kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse
nelja algelementi
vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige
alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse)
paremale (hea röövel-taevasse)
pühitsusrist - kiriku sisseõnnistamise puhul mitmele poole (näit. kirikuseintele, altarilauale jm.)
maalitud rõngas asetsev kreeka rist
svastika - haakrist, kreeka rist, mille kõik harud on painutatud ühele poole sama nurga all (haril.
täisnurkselt). Maagilise märgina on svastika tuntud paljude rahvaste juures eelajaloolisest
ajast saadik. Indias näit. sümboliseeris see päikest ja kosmilist liikumist.
tiitelkirik - esimesi kirikuehitisi Roomas (4.saj.), mis püstitati jõukate koguduseliikmete kulul ja