Esiajalugu ja arheoloogia alused
Avastati 1879.
a., ent algul ei usutud, et tegu oli paleoliitiliste maalingutega. Vastavalt juba valitsenud
darvinistlikele õpetustele arvati, et varased inimesed olid midagi ahvilaadset ning polnud
võimelised vaimseks ega loovaks tegevuseks. Seetõttu kuulutati Altamira koobas
võltsinguks. Alles pärast teiste kiviaegsete maalingutega koobaste avastamist, mille
kunsti oli võimalik dateerida tänu samast leitud arheoloogilistele esemetele, hakati ka
Altamirat pidama originaaliks.
Kõikides koopamaalingutes on ühist nende stiilis. Peamiselt on neil kujutatud profiilis
loomi. Kõige sagedamini on loomadest esindatud hobune ja piison. Aga on ka metskitse,
põhjapõtru. Loomad on neil maalingutel harilikult kujutatud väga realistlikult, inimesed
stiliseeritult või skemaatiliselt. Esineb ka inimkäsi ja abstraktseid kujundeid. Varem
interpreteeriti koopamaalinguid austraalia aborigeenide kunsti paralleelide põhjal kui
mingisugust jahimaagiat