Gooti kunst
Gooti mööbli pindadele ilmuvad arhitektuurilised motiivid. Gooti perioodil asendasid
puuseppa ja seppa juba tisler, lukksepp ja nikerdaja ning lõpliku teostuse juures kunstnik
ja kuldaja.
XV sajandil areneb mööbli valmistamine eriti Põhja Prantsusmaal Flandria linnades.
Reisikirstude ja kirstude otsad kaetakse rikkalike nikerdustega. Ornamendi keskmine osa
jäetakse tavaliselt omaniku vapi ja hästi valmistatud mustrilise sepistatud luku jaoks.
Gooti tugitooli alsuvormiks peetakse kirstu, millele on tehtud kõrga kinnine
seljatugi ning kinnised käetoed. Tihti lõpeb seljatugi ülalt horisontaalse
karniisi ning lõigatud harjaga selle kohal. Eriti rikkalikult on
kaunistatudnurgapostid mitmetahulistena ja ümmargustena olles tugitoolis
põhiliseks konstruktsioonielemendiks. Sellist omapära kannavad endas ka
järid. See kirst kitsa nikerdatud seljatoega või laiad tugitoolid baldahiiniga
kogu pikkuses on järid. Baldahiinile anti tavaliselt arhitektuurse
annaabi.ee 
