Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve lõpuks
· 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad · 1917 veebruar revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine · 1917 märts Eesti alad ühendatakse autonoomseks kubermanguks · 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine
* Lindudest suudavad sinist värvi näha ainult öökullid. * Pole võimalik aevastada, silmad lahti. * Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel. * Inimese ajumaht on üle nelja terabaidi (see on üle 4000 gigabaidi). * Inimesed kulutavad elu jooksul keskmiselt kolm aastat armatsemisele. * Kolm inimest neljast alustab dusi all all juuste pesemisest ja lõpetab jalgadega. Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. * Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. * Su pöial on sama pikk kui su nina. * Kuum vesi on raskem kui külm. * Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. * Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna. * Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. * Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd.
Inimene naerab keskmiselt 15 korda päevas. Lindudest suudavad sinist värvi näha ainult öökullid. Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel. Inimese ajumaht on üle nelja terabaidi (see on üle 4000 gigabaidi). Inimesed kulutavad elu jooksul keskmiselt kolm aastat armatsemisele. Kolm inimest neljast alustab dui all all juuste pesemisest ja lõpetab jalgadega. Iga neljas inimene alsutab jalgadest ja lõpetab juuste pesemisega. Lükantroopia on haigus, mille puhul inimene kujutab endale ette, et ta on hunt. Su pöial on sama pikk kui su nina. 227) Kuum vesi on raskeb kui külm. Keskaegsel Inglismaal serveeriti sageli õlut hommikusöögi kõrvale. Iga inimene on veetnud pool tundi rakuna. Igal aastal asendub 98% sinu kehas olevatest aatomitest. Inimkõne kuuldavale toomiseks on vaja 72 lihase koostööd.
Vereringesse lähevad ainult monosahhariidid, nagu glükoos ja fruktoos. Valkude imendumine: valku lõhustavaid ensüüme leidub maonõres (pepsiin) ja kõhunäärmenõres (trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimase imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Vabad aminohapped imenduvad epiteelrakkudest vereringesse. Rasvade imendumine: rasvade lõhustumine algab alles sooles. Seda alsutab kõhunäärme lipaas. Abistavad sapinõre sapisoolad. Vereringesse lähevad ainult lühikese ahelaga rasvhapped. Pika ahelaga rasvhapped moodustavad soole epiteelis uuesti triglütseriide, mis imenduvad lümfivedeliku hülomikronitesse. Vee ja soolade imendumine: suurem osa soolestikus imenduvast veest ja soolast pärineb seedemahladest. Suurem osa veest imendub juba peensooles. Jämesoolde läheb ainult 1,5 l vett. Ka seal toimub vee imendumine.
annaabi.ee 
