V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kui teised.
«Jajah,» tähendas Gervaise, «aga mustlased?»
«Kannata nüüd natuke, Gervaise!» ütles Oudarde, kes nii kärsitu polnud. «Mis jääks
lõppu, kui juba alguses kõik ära jutustada? Palun jätkake, Mahiette. Vaene Chantefleurie!»
Mahiette jätkas.
«Ta oli väga kurb, väga õnnetu ja pisarad aina kurnasid
10 Laul õites (prants. k.).
11 Maarjalill (prants. k.).
12 Kirikakar (prants. k.).
1
1
7
203
teda. Kuid oma häbis, alpuses ja mahajäetuses paistis talle, nagu oleks ta siis vähem
häbistatud, vähem alp ja vähem mahajäetud, kui tal siin maailmas oleks miski või keegi,
keda tema võiks armastada ja kes teda võiks armastada. Tal oli vaja last, sest ainult süütu
laps võis teda armastada. Sellele arusaamisele oli ta jõudnud pärast seda, kui ta oli katsunud
armastada üht varast, ainust meest, kes teda veel võis tahta; kuid peagi leidis ta, et isegi
varas teda põlgab