Eesti keskaeg
sajandi
lõpuaastail. Arvatavasti on säilinud surmatantsupilt osa
suuremast, ligi 30 m pikkusest maalist. Surmatants oli tollal
levinud moraliseeriv, elu kaduvustja inimliku alpuse tühisust
meelde tuletav motiiv. Kõigil meil on üks elu ning kõigil lõpeb
see kunagi ja pahatihti väga ootamatult; ärgem raisakem siis
seda tühjale-tähjale.
Kirik käsutas ära rahva iha hingeliste elamuste, kõlbelise puhtuse, imede järele