Platoni õpetus olevast.
kadedust”, looming – ning see annab positiivse iseloomustuse nähtava maailma
jaoks, kuhu tema looja ja loomiseeskujude hüvelisus peaks samuti edasi kanduma.
Teisalt ei saa koopia aga saavutada originaali täiuslikkust, meistri täiuslikkuse
avaldumine on piiratud “materjali vastupanuga”, kosmos saab olla täiuslik üksnes
niivõrd, kui “materjal” vormimisele “järele annab”. Kosmos kujutab seega endast
midagi vahepealset: täiusliku eeskuju ja “aloogilise”, ebatäiusliku “materjali”
sümbioosi.
Nii nagu kosmos tervikuna, nii jäljendab ka iga üksikasi oma ideed. Siit veel üks
ideede ja meeltega tajutava maailma vahekorra määratlus: nad suhtuvad teineteise
kui eeskuju ja jäljendus (mimesis).
Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud
vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma
maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama