Looduskaitseteadus
elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud
fragmentide servaala suhe sisealasse suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale
lähemal. Killustmine võib piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida (nt mõned
imetajad ei ületa kagedaid alasid). Loomade toitumisvõimalused vähenevad, kuna ressursse on
väikesel elupaigalaigul vähe. Populatsiooni kaheks jagamine võib põhjustada populatsiooni
arvukuse alnguse või isegi väljasuremise.
4) Kuidas ökolõkse ära tunda?
Vaja on teada sigimisedukust erinevais elupaiakdes (läte-mülgas). Ökolõksu tekkimine on seotud
teatud inimetegevusega loomade elupaigas. Selge on seos ökolõksu kontseptsiooni ja läte-mülgas
süsteemi teooria vahel. Aktraktiive mülgas on ökolõks. Ökolõksu kujunemist peab eeldama, kui nt
liigi poolt traditsiooniliselt eelistatud eluapika introdutseeritakse uusi kiskjaid, keda seal varem
annaabi.ee 
