Halliste kihelkond
Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud
Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde
jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009)
Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde
arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja
igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011.
aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks.
Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud
mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused
keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel
selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust
annaabi.ee 
