silmapaistev. Talle meeldib väga harpuuniga püüda. On Kanadast pärit meister harpuunipüüdja. On viisakas ja tal on head kombed. Austab teisi ja ei paanitse. Pierre Arronax on pärit Prantsusmaalt. On merebioloog ja väga tark. Huvitub paljudest asjadest, eriti merega seotud asjadest. Viimasel ajal oli New Yorkis palju. Tegevused 1866 Räägitakse, et ookeanis elab suur koletis. 1800 - "Narval" / Allveelaev sai nime "Nautilus" 1800a. ehitatud allvelaeva järgi. 1. Jules Gabriel Verne Sündis 8. Veebruaril 1828 sadamalinnas. 2. Jules Gabriel Verne vanaisa ja isa olid advokaadid. 3. Jules Gabriel Verne-l oli 3 õde ja 1 vend.
Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa kallaletungiga algas Teine maailmasõda. Baaside leping. Maailmasõja puhkedes säilitas eesti range neutraliteedi,vältimaks sattumist relvakonfilkti. Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist.Esialgu tegitas sõda vaid väikseid majandusraskusi.Moskva ootas ilmselt sobivat ettekäänet ,et rünnata baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel.Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28
MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima
annaabi.ee 
