Saksamaa alustas valuutust idast. Venemaa läänest. Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa kallaletungiga algas Teine maailmasõda. Baaside leping. Maailmasõja puhkedes säilitas eesti range neutraliteedi,vältimaks sattumist relvakonfilkti. Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist.Esialgu tegitas sõda vaid väikseid majandusraskusi.Moskva ootas ilmselt sobivat ettekäänet ,et rünnata baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel.Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi
300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6. LÄIKSILM VAAL (Tursiops truncates)selg ja küljed mustad, kõhualune valge. 7. Valgekoon-delfiin ; Valgekülg-delfiin; Ebamõõkvaal(kuni 26 m ja 60 t); LÄÄNEMERE PLANKTON Planktoniks e. hõljumiks nim vees hõljuvate taimede ja loomade kogumit. Tavaliselt on hõljumiorganismide kulgemiselundid nõrgalt arenenud ja nende aktiivse liikumise võime piiratud. Seetõttu need organismid hõljuvad vees enam-vähem passiivselt,
annaabi.ee 
