Põlvamaa loodus
suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning
Kooraste Suurjärv.
Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma
veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks
kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini.
Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv
meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves
esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi.
Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure
huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka
suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni-
ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune
kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast.
Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati