Heraldika
Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja
ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi
vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare
2006, lk 15)
Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35%
vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud
allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem.
Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt
suurmaavaldajad, kes kuulusid hoolimata tiitli puudumisest, kohalike vasallide eliiti. Ainus
tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa
hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte
lõvi
annaabi.ee 
