Heraldika
Rüütel oli täieõiguslik läänimees,
kellele kuulus lääni rajatud mõis. Enne rüütliks saamist pidi vasalli poeg mõnda aega teenima
kannupoisina teist rüütlit. Täisealiseks saanud kannupoiss löödi rüütliks siis, kui temast pidi
saama lääniõiguse pärija. Nii siis ainult vanem poeg. Pärimisõiguseta kannupoiss jäi
pärimisõiguseta elu lõpuni, kusjuures ta ei kaotanud teiste vasallide seas seisuslikku võrdsust.
Omaette grupi moodustasid veel allvasallid, vasalli teenivad kannupoisid või rüütlid. Üksikud
vasallid, kes ajutiselt teenisid Saksa-Rooma keisrit, said temalt ka riigiaadliku tiitli või vähemalt
teatud suveräniteeti esitava vapiõiguse. Sellised vasallid olid näiteks Tiesenhusenid ja Ungernid.
(Saare 2006, lk 17)
Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist
oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel
taustal. Kui 1310
annaabi.ee 
