Taimkatte kihistamisest saab koosluse ruumijaotus teineteist välistavateks kihtideks. Rindeid eristatakase tavaliselt liigiliselt või kõrgusest lähtuvalt. Rindeline käsitlus hõlbustab taimekoosluste kirjeldamist ja võrdlemist. Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike; · kaasvalitsevad liigid; · allvalitsev liik. Kõige olulisem osa on dominantidel, mis määravad suurel määral kogu koosluse struktuuri. Horisontaalstruktuur avaldub koosluste eri osade kõrvuti paiknemises. Plaanil kujutatakse mustrilisena ehk mosaiiksusena. Taimede eri suurus, katvus, niiskuse hoidmine loovad erineva horisontaalmosaiigi. Mida suuremad taimed ja suurem pindala, seda suuremad on ka erinevused koosluse kasvukoha piires ning seda
sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat öö-, päeva-, aasta- jm. rütmidena. Subdominant allvalitsev, dominandile tähtsuselt (katvuselt, arvukuselt)järgmine liik. Sudu suitsust mürgine udu. Londonis tekib udu segunemisel küttekollete suitsuga ja sisaldab vääveldioksiide, Los Angeleses sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga fotokeemilistes reaktsioonides autode heitgaaside ja naftatööstuse heitainete süsivesinikest ja lämmastikoksiididest. Sugude suhe e. sooline struktuur populatsiooni isas- ja emasisendite arvu suhe