Eesti kultuurilugu
kaldus nüüd üle kirikutele. Sageli ehitati puukirikud kivist ümber sünkroonselt kõrval asuva
mõisaga.
Viimaste aastate uurimistöö Skandinaaviamaades on rõhutanud kirikute ehitusmaterjali kui olulist
prestiii väljendamise vahendit. Oli oluliselt kallim ehitada kirik kivist, kui puust. Kiriku kui
organisatsiooni seisukohalt oli samas ükskõik, mis materjalist kirik on ehitatud.
Saaremaal, mis polnud 13. sajandi esimesel poolel veel õieti allutatudki, pidi esimeste
kivikirikute taga olema kindlalt kohalik eliit. On loogiline arvata, et saarlaste ülemkiht, olles
elanud kokkupuutes kristlike naabritega juba sajandeid, võttis peale ametlikku ristiusustamist
kiiresti omaks kristlikud väärtushinnangud ja manifestatsiooni viisid. Sotsiaalse prestiii
demonstreerimine kirikuehituses iseloomustas ka Saaremaa naabersaart Ojamaad, kus tollal
ehitati samuti kirikuid järjepidevalt ümber, suuremateks ja moodsamateks