Anton Starkopf
tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum
eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu
biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki
pahameelt.Nad ei toiminud pris ekspressionismipraselt,kodanlane ei
rritunud.Side Metzneri-mjulise ekspressionismiga on Starkopfil veel
joonistustes,mis hendavad kannatust ja vimutahet.Siin on kannatajaks tugev
inimene,smbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale
jule,sooritades dnaamilist esti:kidikuid rebides,end vgisi sirgu
ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda
ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende
vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe
vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab
staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju
rakendamisele
annaabi.ee 
