Tartuffe
Mida tunneb teosesse
süvenenuna lugeja? Kas on olemas kõigile keegi, kellega saab samastuda või jääb ainult
kõrvaltvaataja roll ja kritiseerimise võimalus? Mida vanem on teos, seda raskem on leida endaga
sarnanevat karakterit, kuid alati on midagi, mis paneb just enda elu kuskilt enne avastamata külje alt
analüüsima. Näiteks annab "Tartuffe" võimaluse vaadata enese sisse ja mõelda, kas mina oleksin
niivõrd tugev isiksus, et astuda vastu võimsa isa soovile või alluksin tema tahtele. Kas ma oleksin
ise piisavalt iseseisev ja võimeline otsustama oma elu üle? Samuti ka meessoost isikud saaksid
mõelda, kas isa ümberveenamine on väärt tema austust sinu vastu? Kas pigem loobuda sellest ja
hakata käima oma teed või jääda alatiseks nii öelda isa alluvaks ja alati austada just tema soove ja
ideid? Loomulikult on ajad muutunud ja sellega koos ka ühiskonnas valitsevad tavad ja
annaabi.ee 
