Keskaeg
Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi.
6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS)
u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse
ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine,
küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti
ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna
allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1.
saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke
põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud
Konungite solvumist.
Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa)
Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa.
Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid
annaabi.ee 
