Maailmakirjandus
Elustati uuema rahvalaulu ja lorilaulu poeetika, see jätkus 1970. aastate lõpul (H. Runnel). Laulutekstide osakaal suurenes,
tuli sisse kõnekeelt. Liiguti eemale klassikalisest luulest. Neid suundumusi mõjutasid 1920.-30. aastate modernism ja
sõjajärgne soome kirjandus. Eeskuju andsid ka pagulaskirjanikud Ilmar Laaban ja Kalju Lepik. Tegemist on vahel rohkem
"teksti" kui luuletusega (Rummo). Tähelepanu pöörati rohkem sõna mitmekihilisusele, alltekstidele. Hiljem jäid ülekaalu
klassikalises vormis värsid.
Kirjandusse tuli rohkem prosaiste (Vaino Vahing, Rein Saluri, Toomas Vint, Mari Saat). Luuletajatest debüteerisid
koondkoguga "Närvitrükk" Juhan Viiding, Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), veel tulid
kirjandusse Viiu Härm, Ave Alavainu, Jaak Jõerüüt, Peep Ilmet. Lisaks olid olulisel kohal jätkuvalt Ellen Niit, Jaan Kross,
Ain Kaalep.
Laialt levis massikultuur, kättesaadavaks said televiisorid ja magnetofonid
annaabi.ee 
