Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte
aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru
saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada
mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja.
Järgmise keelespetsiifilise asjana tuleb ära tunda laused, lausemallid ja lausete tähendus.
Ütluse mõistmine ei ole nii keelespetsiifiline. See toetub juba teadmistele ja kultuurile. Eriti
keerulised on allteksid. Õpetaja peab arvestama,et laps on võõras keelekeskonnas ja ka seda,et
kuigi tundub – et lasp juba saab aru võib see arusaamine olla väiksem . Samuti peab meeles
pidama et laps väisb võõras keelekeskonnas rutem.
Kõneloome protsessis peab lapsel olema motiiv ja kavatsus rääkida. Siit edasi mõte täpsustub
ja see kõik on seotud tunnetustegevusega ja kultuuriga. Keel ei mõjuta seda. Sii stuleb
tähenduse tasand mis osaliselt on juba keelega seotud
annaabi.ee 
