Onomastika, nimekorraldus
käändumatu omadussõna kategooria on seda piiri isegi teadlike
keelekasutajate jaoks ähmastanud.
Nimetus on mis tahes objekti või objektiliiki tähistav keelend. Tavaks on
vastandada nimesid ja nimetusi, kuid täpsemas käsitluses tuleks lähtuda
arusaamast, et nimed on nimetuste alamhulk. S.t nimed on liik nimetusi, ent
mitte kõik nimetused pole keelelises mõttes nimed.
Lähtudes nimede ja nimetuste liikidest, mida nimekorraldus hõlmab, võib
eristada veel järgmisi allsuundi:
1) kohanimekorraldus;
2) isikunimekorraldus;
3) ärinimekorraldus;
4) muude nimede korraldus.
Neist on seni enim tulemusi saavutatud kohanimekorralduses, vähim
tagajärjekalt on tegeldud ärinimedega. Muude nimede korraldamine seostub
kõige lähemalt üldises keelekorralduses taotletavate eesmärkidega, sest nende
kohta ei ole kehtestatud eraldi õigusakte.
Nimekorralduse peaeesmärk on tagada nimede kasutamises selgus ja
ühemõttelisus