Eesti rootsiajal
Haldusjaotus Rootsi ajal
Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P-
Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt
kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti
aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis
Riia, Võnnu.
Kuberner kontollis kohalikku sõjaväge, talle allsudid riigiametnikud ja postiteenistus, tema
käes oli sildade ja teede järelalve. Seadused ja käsud avaldati patendina (kuberneri poolt välja
antud seadus), sinna ette käib ka kuberneri nimi. Talupoegi puudutavad seadused loeti ette
pärast jumalateenistust.
Aadli omavalitsus
Seoses Rootsiajaga on aadli omavalitsus. Erinevates piirkondades olid juba varem kujunenud
rüütelkonnad P-Eestis Eestimaa rüütelkond, Saaremaal Saaremaa rüütelkond, need
ühendasid nend piirkondade mõisaomanikke
annaabi.ee 
