Esiajalugu ja selle periodiseering
kuuseoksamustrina paigutatud joonekesed. Kultuurikandjad on peetud
nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on
nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski
on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada
maaviljeluseks sobilikelt aladelt. Matsid oma surnuid maahaudadesse
külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi-
Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad
üksikhauad. Panustena varem vaid tulekivilaastud, siis ka kivikirved ja
keraamika, pisut hiljem ka töökirveid ja talbu, samuti vaskrõngaid;
kõige lõpus domineerivad keraamika, töökirved ja talvad. Varem peeti
neid väga sõjakateks, nüüd on suure sõjakuse hüpoteesist loobutud.
Mõned uurijad peavad venekirveid hoopis kultuslikeks.
Lõpetuseks võib öelda, et neoliitikumis said alguse kõik tänapäevani