Esiajalugu ja selle periodiseering
kaljumaalinguid. Need jagatakse kahte rühma: 1) püügikultuuriga
liituvad kaljumaalingud ja joonised põhjas; 2) maaviljelusega seotud
Lõuna-Skandinaavias. Jagunevad veel omakorda leiukohtade järgi
alarühmadeks. Alguse said need juba neoliitikumi lõpus. Neid esineb nii
püstistel kui horisontaalsetel pindadel, põhimotiivideks olid laevad,
veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, rattad,
rõngasristid, inimfiguurid ja loomad. Neidki on omakorda dateeritud ja
jagatud allpiirkondadeks, ent sellest kõigest juba edaspidi põhikursuse
raames. Kokkuvõtvalt võib vaid öelda, et neid seostatakse valdavalt
päikesekultusega ja viljakuskultusega ning neid on interpreteeritud kui
mütoloogilisi jutustusi. Kindlasti oli neil seos omaaegse ühiskonnaga,
ülikukihiga ja nende tseremoniaalsete toimingutega.
Pronksiajal elavnes ka Skandinaavia kaubandus, mis oli eriti tihe Elbe
aladega, sisse toodi nii esemeid kui metalli. Kesksel kohal oli põllundus,
annaabi.ee 
